kõik purunenud inimesed
taganevad linnaväravate ees
sulgub esimene uks sa sured
vaevast sülitada süsteemsusele
oma kastis kükitavale igapäevale
mil leivapalukesi kukub taevast?
mu sündides sa lubasid balletisusse
tugeva seljaga meest hobust kandmas
sain kõõrdis silmadega muti paberkotis
lasin ta vabaks purskkaevudest münte korjama
seosetu tekst raadiost lapsekisaga kattub
aknast kostudes libiseb sisse-v'älja kõrvust
keskpäevane müra viib jalult mu hobuse
linnaväravast ei jõudnud.. ka mind peksti puruks.
No comments:
Post a Comment